imre pokkeriblogi

Avastasin internetipokkeri aastal 2001. Mängisin paar päeva play-moneyga, siis tegin $50 deposiidi ja õnnestusin kohe algusest püsima plusside poole peal. Eks mul oli õnne, kuid ka teiste mängijate tase oli toona, internetipokkeri algusaastatel, väga nigel. Aga mäng võlus mind ja ma harjutasin, mängisin palju, lugesin pokkeriteooriat, õppisin tehnikaid. 2003 aasta märtsis panin luua nurka ja hakkasin professionaalseks pokkerimängijaks. Unistus sai teoks.

Pokker on andnud mulle väga palju. Võimaluse teha tööd, mis mulle meldib. Võimaluse olla oma aja peremees - töötada, millal tuju on ; kui pole, siis võib ka tööpäeva vahele jätta, kelleltki luba küsimata. Võimaluse reisida - 3 viimase aasta jooksul olen käinud pokkerikomandeeringul Austraalias, USAs (Las Vegas, New Orleans, Tunica), St. Kittsil, Singapuris, Prantsusmaal, Iirimaal, Austrias, Hollandis. Võimaluse võistelda, sest turniiripokkeris on väga tugev sportliku konkurentsi element. Seda kõike korraliku tasu eest.

Minu puhul on veel üks märkimisväärne nüanss. Enne pokkeri leidmist olin ma hasartmängusõltuvusse kalduv inimene . Üürirahad said maha mängitud vähemalt kolmel korral. Õppelaen läks 14 tunniga, sest kirsid-ploomid-arbuusid ei klappinud piisavalt hästi kokku. Mängimine oli probleem, see tegi mind õnnetuks. Pärast "päris-pokkeri" avastamist ei ole minus vähimatki huvi automaadipokkeri, slotside, ruleti jms. vastu. Pokkeri põhitõde on, et raha tuleb potti panna, kui edu on sinu poolel. Aga kasiinomängudes on tõenäosus paratamatult sinu vastu ja...see teadmine trummeldab peas ja ei lase mänguhasardil sündida. Nii ma arvan.

Kui minult küsitakse, kas tasub pürgida professionaalseks pokkerimängijaks, siis ma soovitan hoida pokker pigem hobina. Ideaalvariant on töö, mis sulle meeldib, ja kõrvalteenistuse/hobina pokker. Sest proff peab mängima tohutult suurtes kogustes ja nii muutub mäng rutiiniks, nüriks, võlu läheb kaotsi. Sellel alal on läbi põleda väga lihtne. Ja kui ei suuda hästi mängida, siis ei sünni ka tulemust. Seda tööd ei saa teha kehvasti, seda peab tegema hästi.

Ja siis veel... inimene vist ikkagi tahab teha midagi asjalikku, olla kuidagi kellelegi kasulik, omada kohta selles masinavärgis. Pokker jääb selles osas poolikuks. Sa ei loo midagi, ei anna enda tööpanust ühiskondliku heaolu tekitamisel.

Õnneks on töö ainult üks osa elust ning väärtusi võib luua ka vabast ajast. Seda proovin ka mina.