Minu postitused võib siin laias laastus jagada kaheks, sest kirjutama sunnib võidujärgne tunnetesegadus või valu, mis kaasneb pikema kaotusteseeriaga.
Täna võib üsna kindlalt öelda, et kui homme imet ei sünni, siis lõpetan oma netipokkeri maikuu korraliku miinusega. See teeb tigedaks! Eelkõige olen vihane iseenda peale - mingis boonuse ning punktijahi tuhinas sattusin jälle cryptodesse. Muidugi on tore mängida nn. freerolle, mille auhinnaks WSOP või CPC pakett, kuid taaskord tuleb tunnistada, et sisuliselt on need turniirid makstud minu aja ning rahaga, sest ma ju tean, et saan seal pidevalt tappa, samas kui võiksin mujal hoopis teenida.
MTT-d pole sel kuul samuti mitte midagi sisse toonud ja ainus, kus veidi teeninud olen, on STT-d.
Igasuguseid pisikesi satikaid suurematele turniiridele või live-satikatele olen küll saanud, aga kuna lõpptulemust teinud ei ole, on tegemist olnud vaid "õnne raiskamisega".
Aga positiivsemalt lähenedes tuletan endale meelde, et mul oli väga hea live-kuu.
Lisaks said lapsed nüüd oma kooli- ja lasteaiapidudega ühele poole ning võime suverütmis elama hakata.
Homme on üldse lastevaba päev ning järgmine nädal kolime oma "suvekodusse".
Tundub, et hingamisruumi tuleb juurde ning loodetavalt hakkab ka pokkeris taas paremini minema.
Paar reeglit juuniks:
* mul ei ole sel aastal juunis puhkust!
* ei mingit crypto boonusjahti!
* põhirõhk STT õppimisele ja mängimisele!
* igal kodusel õhtul vähemalt 1 korralik MTT!

Uhh - jõudu mulle!